Vihaga sauna ja äpiga metsa

1. Saunaviha tegemine
   
   Saun on üks koht, kuhu eestlased hea tuju ja korraliku vihaga lähevad. Kui sa pole kindel, milline peaks olema üks õige saunaviht või kust seda osta saab, siis tegelikult saab seda üsna lihtsalt ka ise teha. Saunaviht on tavaliselt kaseokstest ning parim aeg okste kogumiseks on enne jaanipäeva. Kindlasti eelista oksi võttes puid, mis asuvad liinide all või kraavipervel ning metsast oksi võttes võta täpselt nii palju, et puu saaks ilusti edasi kasvada. Kui sa pole kindel, kuidas saunas inimestega sotsiaalne olla, siis see on üks koht, kus (kase)vihast võib abi olla!
   
   
2. Seenelkäik
   
   Eestlased suhtuvad seenelkäiku väga tõsiselt ning ei tasu solvuda kui keegi sinuga enda seenekohta jagada ei taha (tõenäoliselt ei avalda ta seda informatsiooni isegi oma lähedastele). Küll aga jagatakse hea meelega teadmisi erinevatest seeneliikidest ja valmistamisviidest. Kuna paljud seeneliigid on mürgised, siis ei tasu kunagi süüa seent, mille liigis sa kindel ei ole. Seeneäppide ja erinevate raamatutega saab end ise harida, aga kõige lihtsam ja toredam viis targemaks saada on lihtsalt inimestelt küsida ja suhelda, näiteks on Facebookis ligi 70 000 liikmega grupp “Eestimaa seened”, kust teadmisi ja kaasseenelisi leida.
   
   
3. Oma kätega asjade meisterdamine
   
   Eesti käsitöö on imeline ja rikkalik, aga lisaks Haapsalu sallile ja Muhu seelikule leidub ka oluliselt lihtsamaid asju, mida ise valmistada. Näiteks on kevad parim aeg, et meisterdada pajupilli või meenutada, kuidas käis võilledest pärja punumine. Öeldakse, et kõige parem viis õppimiseks on õpetamine. Miks mitte uurida mõnelt sõbralt või tuttavalt, et kas ta mäletab kuidas pärja punumine või vilepilli meisterdamine käis või hoopis kellelegi teisele neid asju õpetada?
   
   
4. Veidrate asjade metsas söömine
   
   Valdav osa eestlasi teab, kuidas maitseb “sipelgapiss”, kasemahl või kuusevõrsed. Esimese, natuke veidra aga tervisliku gurmeetoote jaoks tuleb sipelgapesasse torgata kooritud ja suus märjaks tehtud lepaoks ja oodata, kuni see sipelgate poolt sipelghappega üle pritsitakse. Vahtramahla saad koguda veebruaris, kasemahla aga märtsis – selleks pead lisaks õigele tehnikale veenduma, et sinu väljavalitud puu ei asu mõne suure tee ääres või kellegi teise hoovis ning, et sa oma tegevusega puule liiga ei tee. Noored kuusevõrsed on aga vägev vitamiinipomm, millega kevadväsimust maha raputada! Kui sipelgapissi naabriga jagama ei lähe, siis kasemahla või kuusevõrsesiirupi puhul on oleks lausa patt neid vaid endale hoida.

Keegi ei ole vähem või rohkem eestlane sellest, et ta teab õigel ajal metsa viha järgi minna, oskab kasetohust miljonit asja meisterdada või teab kõiki seeneliike peast. Pigem on hea endale aeg-ajalt meelde tuletada, et meie rikkus ei peitu ainult suurtes saavutustes või tegemistes, vaid ka väga lihtsates asjades. Mõnikord meenuvad need tõed meile alles siis, kui kogeme neid läbi kellegi teise vaimustunud silmade.